Eelnevalt kirjutasin põhjalikult sellest, et milliseid asju läheb beebil esimesel eluaastal vaja. Muuhulgas jagasin seal ka ostunimekirja pdf-i, mille saab tasuta alla laadida, printida ja poodi kaasa võtta. Alljärgnevas postituses on aga fookuses vastsündinu riided. Mäletan, et kui kunagi esimest korda beebiriiete poodi külastasin, polnud mul õrna aimugi, milliseid (ja mis suurustes) beebiriideid peaks üldse vaatama hakkama. Et esmakordsel lapsevanemal elu natuke kergemaks teha, kirjutasin vastsündinu riiete teemal alljärgneva postituse. Loodetavasti aitab see lugemine kohati silme eest kirjuks võtvas valikus paremini orienteeruda ja mõistlikke oste sooritada.
LASTERIIETE MATERJAL
Nahasõbralikud lasteriided
Enne veel, kui hakkame rääkima erinevatest riiete variantidest, tooksin välja minu arvates kõige tähtsama teguri. Selleks on riiete materjal. Enamus lasteriideid on küll õnneks puuvillased, kuid siinkohal peab tõdema, et on suur vahe, kas etiketil seisab lihtsalt puuvill (cotton) või orgaaniline puuvill (organic cotton). 100% orgaanilise puuvilla kasvatamisel pole kasutatud kemikaale – mürke ega väetiseid. Orgaaniline puuvill sobib hästi ka tundlikule nahale ning ei tekita allergiat. Tavalise puuvilla kohta ei saa aga kunagi päris täpselt öelda. Eriti, kui tegu on masstoodanguga.
Beebide nahk on väga tundlik ja naha imendumisvõime suur. Kui riiete tootmisel on kasutatud pestitsiide (mida puuvilla tootmiseks paraku tihti kasutatakse), siis võivad need kemikaalid ja muud ained läbi naha palju lihtsamini imenduda kui näiteks täiskasvanu puhul.
Kui võimalik, tasuks beebide riiete valikul eelistada loodusliku kiuga materjali. Nagu näiteks: (orgaaniline) puuvill, lina, siid, vill (sh lambavill, alpakavill, meriinovill, villafliis jne). Aga ka bambuskangast riided (bambuskangas imab niiskust mitu korda paremini kui puuvill). Tänapäeval on poodides saadaval suurepärane valik nahasõbralikust materjalist lasteriideid. Väga head tooted on ka vastavalt märgistatud – näiteks need, mis omavad GOTS või ÖKO-tex sertifikaati.
Suurepärase valiku naturaalsest materjalist riideid leiad näiteks poest Sternum. Heast materjalist riideid leidub aga ka paljudes teistes beebipoodides (sh Scandikids, Breden Kids, Nordic Bebee, Joha jne).
Skandinaavia üks suuremaid ja tuntumaid orgaanilise ja naturaalsest materjalist lasterõivaste valmistajaid (ja ka meie pere suur lemmik) on Taani firma Joha. Materjalidest kasutavad nad peamiselt meriinovilla, orgaanilist puuvilla ja bambusest viskoosi. Lõiked on lihtsad, mugavad ja ajatud.
Imeline meriinovill
Meriinovillased, siidised (ja nende segu ehk siidi-villa) riided aitavad reguleerida beebi kehatemperatuuri – palavaga pigem jahutavad, külmaga hoiavad sooja.
Meriinovill on nahale pehme ja õrn. See sobib kandmiseks ka teiste riiete all (aluspesu), naha vastas – ja nii igal aastaajal. Kui need riided lähevad märjaks (nt laps higistab või miskit lekib), ei lähe need naha vastas nii külmaks nagu nt puuvillased. Meriino imab niiskuse endasse, jättes nahale kuiva tunde – lapsel ei hakka sellega külm. Minu aprillibeebi kandiski esialgu peamiselt sellisest materjalist riideid – need on parim valik täitsa esimesteks elukuudeks (aga ka edaspidi).
Olgu veel öeldud, et kõik villased riided, millest juttu, on naha vastas väga pehmed ja mõnusad (mitte torkivad, nagu mõni arvata võib, kui kuuleb sõna „villane“).
Siidi sobib kanda ka haiguse ajal
Ka siidist riided on kehatemperatuuri reguleerivad. Hea soovitus, mille ühelt toredalt müüjalt sain, oli see, et siidiriided sobivad suurepäraselt kasutada ka siis, kui beebi on haige ja tal on palavik. Siid on niivõrd õhuke ja keha vastas mõnus, et ei kuumenda last niigi kõrgema kehatemperatuuri korral üle. Samuti sobivad õhukesed siidiriided suurepäraselt alusriieteks ehk teiste riiete alla. Ja väga kuumal suvel on siid taaskord suurepärane valik – nii ei ole beebil liiga palav. Vähemalt üks siidipluus (alussärgina kandmiseks) võiks lapsel minu hinnangul kindlasti olemas olla. Selle tasub osta suuremas suuruses, et laps saaks pikemat aega kanda.
VASTSÜNDINU RIIETE SUURUSED
Mäletan, et päris alguses, kui esimest korda elus beebiriiete poodi sattusin, polnud mul aimugi, et mis suuruses riideid üldse vaatama peaks. Vastsündinud on esimesel neljal elunädalal (esimene kuu) enamasti suuruses 50-56. Esimesel kolmel elukuul võiks varuda riideid kuni suuruseni 62 (k.a.). Mõndadest poodidest leiab ka pisemaid (50, 52) riideid, kuid enamasti hakkavad suurused nr 56-st.
Vastsündinu kasvab esimestest riietest väga kiiresti välja. Seetõttu piisab, kui igat riideeset (body, pluus, püksid jne) on mõned eksemplarid. Mõistlik oleks valmis varuda mõned üksikud 50 või 52 suuruses riided (igaks juhuks, kui beebi on ikka väga tilluke) ning natuke rohkem 56 ja 62 suuruses riideid.
PEALEKEERATAVAD (SULETAVAD) OTSAD JA MITU SUURUST ÜHES (TOPELTSUURUSES RIIDED)
Osadel vastsündinute riietel on võimalik käeosad/jalaosad „sulgeda“ (teisisõnu – neil on pealekeeratavad otsad). See on hea näiteks selleks, et pisike end küüntega ei kriimustaks. Samuti on sellel soojenduse eesmärk – osadel beebidel kipuvad käed/jalad külmaks minema. Siis ei pea ka nt sokke kasutama, mis siputades tihti plehku panna tahavad.
Lapsevanemaks saades märkad peagi, et beebi kasvab oma riietest kiiresti välja. Tasub teada, et olemas on ka selliseid beebiriideid, mis pole mitte ainult ühes konkreetses suuruses, vaid neid saab kasutada mitu suurust järjest (topeltsuurus). Sellistel riietel on sageli nö pikendatud käe- ja jalaosad või rohkem trukke. Kui esialgu on riietus lapsele veidi suur, siis keeratakse käised üles ja kui laps kasvab pikemaks, saab need alla keerata ja riideeset edasi kasutada. Samuti võid mõnelt poolt leida näiteks body’sid, kus on lisaks tavapärasele trukireale allosas veel üks lisanduv trukirida – edaspidiseks kasutamiseks. Samuti võib lisatrukke leida muudelt riietelt – näiteks jakkidelt (pildil).
RIIDED VASTSÜNDINULE
Täpsemad valikud olenevad küll sündimise aastaajast, kuid minu soovitus oleks valida väga mugavalt selga pandavad riided. Et nad oleks kas venivad või lihtsasti kinnipandavad (trukid, lukk, nööbid, paelad). Täitsa vastsündinute puhul ei soovitaks valida üle pea tõmmatavaid riideid, sest beebidele riietamine enamasti ei meeldi. Kuna laps kakab esialgu päris palju, siis on minu tagantjärgi tarkus selline – elu on lihtsam, kui riietada vastsündinu selliselt, et mähkme vahetamiseks ei pea kogu kostüümi seljast võtma. Siis on lihtsam, kui ära peab võtma vaid püksid ja/või lahti tegema body alumise osa.
Milliseid riideid vastsündinule kindlasti osta tasuks? Igast ühest tasuks osta mõned eksemplarid:
Pluusid (Õhemad, paksemad) – Parem kui eest lukuga/trukkidega/nööpidega. Kui ülepea tõmmatavad, siis kindlasti venivast materjalist või kaela juurest lahtikäivate trukkide/nööpidega.
Püksid (Õhemad, paksemad, sipupüksid) – Pükste puhul tasub veenduda, et nende kummiäär/keskosa ei oleks kuidagi kõhtu sooniv. Väga head on ka paelaga reguleeritavad püksid, sest nii võib osta suurema numbri, need esialgu natuke rohkem kokku tõmmata (ja alt ääred üles keerata) ning hiljem (kui laps on veidi suurem) edasi kasutada, lastes paelaosa järgi. Hiljem, kui laps hakkab käputama, on väga head ka sellised püksid, millel on põlveosad paksemad – siis ei kulu need nii kiiresti ära.
Lühikeste ja pikkade varrukatega body’d – Hiljem, kui laps on juba suurem, ei ole pluuside ja body’de üle pea tõmbamine enam probleem. Esialgu soovitan aga valida pigem hõlmikbody – see on mitmest kohast trukkidega (vms) kinni pandav ja lihtsustab riietamist.
Toakombed/ Õuekombed – Nii paksemad kui õhemad, lühikeste ja pikkade varrukatega – olenevalt aastaajast ja ilmast.
Magamisriided – Väga hästi sobivad (soovitatavalt naturaalsest nahasõbralikust materjalist) toakombed või body/pluus ja püksid. Magamisriided tasub valida ka vastavalt aastaajale ja magamistoa temperatuurile. Nagu ka täiskasvanutel, tasub siiski arvestada, et isegi kui toas on soe, on magaval inimesel (ühe koha peal lebades) alati veidi jahedam.
Sokid – Head oleks sellised sokid, millel on kummiäär, et nad paremini jalas püsiksid, aga mis ei hakka ka liialt jalga soonima. Olemas võiks olla nii soojemad kui õhemad sokid. Hiljem, kui laps hakkab end püsti ajama (õpib seismist, kõndimist), on väga head libisemisvastase tallaga sokid.
Papud – Vastsündinul ei ole jalanõusid tarvis. Hakkama saab ka paksude sokkide või pehmete papude/sussidega. Talveks soetavad osad emmed lastele ka kapukad. Jalanõud tulevad mängu hiljem – siis, kui laps ennast juba püsti ajama hakkab.
Mütsid (õhemad, paksemad) – Vastsündinu pea on väga õrn ja seetõttu tuleb see soojas hoida. Kindlasti tasub õhem müts pähe panna ka toas, pärast vannitamist. Õhem, naturaalsest materjalist müts sobib külmemal ajal hästi ka soojema mütsi all kandmiseks.
Kindad – Kuna paljudel vastsündinutele mõeldud riietel on pealekeeratavad otsad või kinnised jalaosad, siis võib juhtuda, et „toakindakesi“ ei lähegi vaja. Pealekeeratavad otsad või toakindad on lisaks käte soojendamisele mõeldud ka selleks, et mitte lasta beebil end küüntega kriimustada. Küll aga läheb väljaskäimise kindaid tarvis külma ilmaga. Ise valisin beebile külmemal ajal väljaskäimiseks Joha meriinovillased ja kummipaelaga reguleeritavad labakindad.
Titesall/ ilalapp (kolmnurkne kaelarätt) – Vastsündinul pole nendega küll midagi peale hakata, kuid etteruttavalt võiks neid siiski juba varuda. Neid puuvillaseid kaelaseotavaid lappe võiks olla mitmeid (ühel hetkel hakkab sülge väga palju tekkima). Tasub soetada ka vähemalt üks selline kolmnurkne sall, mille tipus on ka näritav osa.
Ujumispüksid – Kui on plaan beebide ujutamises käima hakata, siis tasuks valmis osta ka ujumispüksid. Need on lekkekindlad ehk nende sisse pole vaja eraldi mähet panna. Ujumispükse saab osta näiteks NordBaby poest. Alati on muidugi variant ka iga kord ühekordset ujumismähet kasutada.
ÕUERIIDED VASTAVALT AASTAAJALE
Külmal ajal sobivad näiteks ka villafliisist kombe (kombinesoon, talvekombekas), villane kootud kampsun või jakk, villased püksid, kindad (täitsa pisikesele võib valida omavahel paelaga ühendatavad kindad), soojemad papud (kapukad), müts (alusmüts ja soe pealmine müts). Kui tegu pole just tuukrimütsiga, siis oleks hea ka villane kaelus (et hoida kukal ja kael soojas). Märksõnaks on kihiline riietus. Soojemate riiete all võiks kasutada ka õhemaid alusriideid – nt siidipluus ja siidi-villa retuusid vms.
Mõnedel kombedel on kindaosad juba küljes (vt pilti), teistel tuleb aga kindad ise juurde lisada. Nagu ka eelpool kirjutasin, on tänuväärsed ja mugavad sellised kindad, millel on olemas reguleerimispael.
Meie beebi esimese eluaasta talveriietus oli selline – kõige all kas ilma varrukateta meriinovillane body või siidipluus, selle peal õhem meriinovillane toakombe. Kõige peal omakorda villafliisist kombe. Paksemad sokid, mille otsa olid tõmmatud soojad papud. Soojad kindad. All õhem alt trukiga kinni pandav alusmüts ja peal villafliisist tuukrimüts (pika kaelusega ehk hoiab ka kaela soojas). Vahel ka vastupidi, all meriinovillane õhem tuukrimüts ja peal soojem tavaline müts. Kui parajasti tuukrimütsi ei kasutanud, siis kasutasime villast kaelust. Sellises riietuses oli lapsel väga mõnus olla. Turvahälliga õuest läbi minnes tõmbasime paksu sooja teki peale. Vankris oli ta nii omakorda soojakoti sees.
Hiljem, kui laps hakkab juba ise liikuma, muutub iseseisvamaks ja hakkab väljas lume sees ka mängima, muutub loomulikult ka väljaskäigu riietus. Õues mängimine ja omal jalal tatsamine eeldab juba ka teistsugust riietamist – niiskuskindlat (kuid hingavat) õuekombet, veekindlaid jalanõusid jne.
MILLISEID RIIDEID LAPSELE HAIGLASSE KAASA VÕTTA?
Läbi tuleks mõelda ka need riided, millega vastsündinu haiglas olema hakkab ja millega ta sealt koju viiakse. Sünnitusmajad (vähemalt Tallinna omad) pakuvad vastsündinutele haiglas viibimise perioodiks ka omalt poolt riideid. Seega otseselt ei ole lapsele tarvis väga palju riideid kaasa võtta. Küll aga on vaja läbi mõelda see riietus, millega laps haiglast koju tuuakse.
See oleneb paljuski aastaajast. Sooja ilmaga ei tekigi ilmselt küsimust – sobib ka lihtsalt toariietus. Isegi sooja ilmaga tasuks siiski veenduda, et lapsel on õhuke mütsike peas, sest vastsündinu pea on väga õrn. Suvi võib meil teinekord olla heitliku ilmaga, seega igaks juhuks võiks suvel sündinud lapsele kaasa võtta ka soojemad riided ja soojema mütsi. Jalaosad on vastsündinute riietel enamasti kinnised ja ka käeosad tihti ka pealekeeratavate (suletavate) otstega – siis ei pea eraldi kindaid ja sokikesi kaasa võtma. Kaasas võiks olla ka üks tekk – juhul kui ilm on näiteks tuuline, on seda hea õuest läbi mineku ajaks lapsele ümber panna.
Veel üks asi, mida silmas pidada – vastsündinud kakavad väga tihti (alguses tuleb välja ka mekoonium, millest kirjutasin lähemalt siin). See tähendab, et haiglasse ei ole vast mõtet neid kõige peenemaid/kallimaid riideid kaasa võtta. Omast kogemusest ütleks ka seda, et body ja pükse on haiglas olles mugavam kasutada, kui trukkidega täiskombet. Mähkmevahetust saab olema tihti. Täispikka kombet peaks pidevalt lahti võtma ja siis jälle kinni panema, kuid body saab lihtsalt alt mõne trukiga lahti teha, sipupüksid ära võtta ja mähkme kiirelt ära vahetada. Samas oleneb see kõik muidugi riietuse kinnitustest – et kui mugav seda konkreetset riideeset selga panna on, kas ja kui palju on trukke jne. Lühidalt öeldes – mähkmevahetus on lihtsam, kui riietust on mugav selga panna.
MIDA BEEBILE TURVAHÄLLI SELGA PANNA?
Turvahällis sõitmise ajaks sobivad paremini keha ligi hoidvad riided. Muuhulgas tuleb silmas pidada, et turvahälli ei tohi last (turvakaalutlustel) ülimalt paksus või puhvis riietuses asetada. Kui jope või kombekas on väga paks ja puhvis, ei saa turvahälli rihmasid korrektselt pingutada ja see poleks enam turvaline. Siinkohal peab taaskord mainima meriinovilla, mis ei ole paks ega kohev/puhvis, vaid hoiabki väga keha ligi, olles seejuures piisavalt soe ja samuti reguleerides kehatemperatuuri.
Loe siit ka MINU RASEDUSE LUGU, sünnituse lugu ning seda, kuidas möödusid beebi 1.-3.elukuu ja 4.-6. elukuu.
***
Uute postitustega saad kursis olla ka MINU blogi facebooki lehel.
Comments
