Selles postituses teen kokkuvõtte oma poja 13.-15. elukuust. Kui Sa pole veel eelmiste kuude kohta lugenud, saad seda teha siit: 1.-3. elukuu, 4.-6.elukuu, 7.-9.elukuu, 10.-12.elukuu.
LAPSE 13. ELUKUU
Laps sai üheaastaseks ja lõikuma hakkas järjekordne hammas. See muutis mõned ööd rahutumaks. Oli rohkem ärkamisi – sekka ka mõni selline, kus pidime minema keset ööd teise tuppa mängima, sest lapsel läks uni pealt ära. Hammaste tulek mõjutas lapse käitumist märgatavalt. Sel perioodil oli ta natuke nutusem kui tavaliselt ja otsis rohkem emme lähedust.
Päevaunesid oli nüüd 1-2, olenevalt sellest, kui pikalt laps korraga magas. Enamasti oli üks uni siiski vaid 45 minutit pikk. Akadeemilise tunni mees! See puhkepaus oli üürike, aga kasutasin seda enamasti lõunasöögi tegemiseks. Enne ööund pidi laps üleval olema vähemalt 5-6 tundi, et olla piisavalt väsinud. Muidugi olenes see suuresti ka aktiivsusest ehk kui palju päevased tegevused teda ära väsitasid.
Nüüd suutis laps natuke aega püsti seista ka ilma kuskile toetamata ja tegi juba õige varsti ka samme, kui tal käest kinni hoidsime. Tore oli see, et kui laps mõnda koera silmas (või kui küsisime, et kuidas koer teeb), siis ütles ta nüüd armsalt „APHH“ (auh). Samuti ajas teda väga naerma see, kui näitasin, kuidas kanad teevad (nok nok). Ta tegi seda liigutust peaga järgi ning ütles „kaak-kaak“.
Hammaste tulek põhjustab ebamugavust, magamajäämine muutub keerulisemaks
Hammaste tulek põhjustas lapsele ebamugavust ja sellest olid tol perioodil häiritud nii söömine kui uni. Samal ajal ei toiminud ka enam hästi lapsele lusikaga lisatoidu andmine. Kirjutasin blogipostituse, kus andsin soovitusi, kuidas saada laps jälle lisatoitu sööma.
Sel kuul muutus lapse magama jäämine keerulisemaks. Läks kauem aega, et ta lõpuks magama jääks. Kui laps taipas, et nüüd on tuduaeg (emme keris ruloo alla, pani tuled kustu, võttis sülle jne), viskus ta vibusse, kangutas, jorises ja protestis. Ise haigutades ja ilmselgelt väsinud olles. Magamajäämine tekitas protesti. Kui vahepeal oli meil periood, mil laps juba täitsa hästi magama jäi, siis nüüd ei aidanud vahepeal ei kussutamine, rind ega süles hoidmine. Kõiki neid tuli järjest kombineerida, vahel pikka aega, kuni lõpuks õnnestus. Selline “unevastane” käitumine aga möödus täpselt siis, kui järjekordsed kikud olid igemest välja pugenud. Seega, nii kummaline kui see ka pole, mõjutas hammaste tulek ka magama jäämise protsessi.
LAPSE 14. ELUKUU
Käisime esimest korda mänguväljakul kiikumas ja liivakastis mängimas. Samuti käisime esimest korda rannas ja laps tutvus merega. Kodus olles meeldis lapsele koos minuga aknast välja vaadata – asjalikult osutas ta siis lindudele, koertele, autodele, põõsastele jne. Laps õppis nüüd pead noogutama. Kui temalt midagi küsisin, siis ta noogutas.
Söömisega läks paremaks. Isu oli enamasti hea ja laps sõi nüüd ise, oma lusikaga. Söömine ei edenenud eriti hästi pigem siis, kui käisime kodust väljas. Näiteks kohvikus või restoranis oli lapse toitmine palju keerulisem ülesanne. Et vältida toidu võimalikku loopimist, tuli meil last pigem ise sööta (mitte lasta tal selles sonkida) ja valida selline toit, mis pole mahakukkumisel liiga määriv. Samuti olin ma ise väljas süües rohkem krampis, pinges. Enamasti oli kordamööda nii, et üks täiskasvanu toitis last ja teine sõi, ning seejärel vastupidi. Ilmselt tõmbasid uued asjad, inimesed ja helid tähelepanu mujale ja isu ei olnud lapsel väljas süües eriti hea. Söömiseks ei olnud lihtsalt aega, sest muu oli huvitavam.
Potitreening ja hammaste pesu
Hakkasime tasapisi ka potitreeningut tegema. Olime juba varem valmis ostnud BabyBjörni kõrge seljatoega pissipoti ning alustasime selle tutvustamist. Näiteks nii, et kui läksime tualetti, siis alati küsisime temalt „kus on pissipott?“. Laps hakkas kohe pissipotile osutama, kui temalt seda küsisime. Edasi hakkasime proovima potile istumist. Ja siis tuli juurde „pissi-pissi“ ütlemine. Proovisime potil mõnda aega istuda, andsin talle lehitsemiseks kätte ka ühe veeraamatu (veekindel) ning panin vee jooksma. Eesmärk oli harjutada laps potil natuke pikemat aega istuma. Ühel hommikul, kui laps oli just ärganud, panime ta koheselt potile ja ennäe imet – laps pissib potti! Plaksutasime ja kiitsime. Mõne aja pärast õnnestus see taas. Esialgu proovisimegi last kas kohe pärast ärkamist või söömist potile viia. Vahel õnnestus, enamasti veel mitte, kuid võtsime seda kõike väga rahulikult. Lugedes selle kohta, mis vanuses potitreeningut välismaal tehakse, on Eesti lapsevanemad ikka väga tublid ja agarad.
Hammaste pesemise õpetamiseks küsisin näiteks seda, et „kus on kikud?“, „näita, kuidas sa hambaid pesed?“ jne. Vahel aitas ka näpuhambahari, mis oli hammaste pesemise alternatiiv neil kordadel, kui laps keeldus hambaharjast. Sellisel juhul kasutasin kavalust – palusin tal näpuhambaharja hammustada ning samal ajal siis natuke hõõrusin igemeid, hambaid. Soetasin Lastemaailmast ka Lotte-teemalise taimeriga (vilkuva tulukesega) hambaharja. See ongi loodud selleks, et lastele õpetada, kui kaua üks hambapesu kestma peaks (tuli vilgub 2 minutit ja väljalülitamine toimub automaatselt). Mitte, et meie hambapesu alati nii kaua kestis, kuid vahepeal oli see efektiivne vahend, et suukene üldse hambapesuks avataks.
LAPSE 15. ELUKUU
Nüüd algas varasemast veelgi aktiivsem periood, mil laps ronis diivanile, voodile jne. Tõstis asju pidevalt ühest kohast teise (mina käisin järgi ning püüdsin need oma kohale tagasi panna). Ikka selleks, et kohe taas uus ring teha. Samuti meeldis lapsele muusika – kui kuskilt mõni tore (või tuttav) laul kõlas, siis läks tal nägu rõõmu täis ja ta tegi vahvaid tantsuliigutusi (nõksutas põlvedega ja vahel vehkis ka kätega). Laps rääkis oma pudikeeles juba pikad jutud maha. Ütles tihti väga nõudlikult „enn-enn“ ja näitas mõne asja poole, mis tuli talle siis kiirelt ulatada. Protest muutus väga häälekaks. Vahepeal lõikusid ka järgmised hambad ning tegelikult oli peagi märgata veelgi rohkemate hammaste tippe. Kui eelnevalt oli tal noogutamise (jah) faas, siis nüüd hakkas ta kõige peale pead raputama (ei-faas).
Lapsele meeldis väga peitust mängida – näiteks peitis ta end minu selja taha ja jäi vaikselt reaktsiooni ootama. Ja siis kihistas naerda, kui mängisin, et otsin teda ja leidsin üles. Väga hästi läksid nüüd peale potid, pannid, põrandahari jms. Kõige paremad mänguasjad on need, mis ei ole mänguasjad! Nüüd hakkasime tihedamini ka liivakastis mängimas käima. Õues olla meeldis talle väga. Vahepeal tegi ta liivakastis ka teiste lastega tutvust. Peamiselt vaatas pealt, et mida nemad teevad. Aga läks vahel ka üsna julgelt teiste juurde ja tahtis nende mänguasjadega mängida.
Lapsele meeldis väga raamatuid lehitseda – ta läks oma riiuli juurde, tõmbas sealt mõne raamatu välja ja vaatas tükk aega pilte. Igas raamatus oli mõni pilt, mis talle kohe eriti meeldis. Sõidukite raamatus näitas ta hästi nõudliku tooniga just sinist kallurit. Miski köitis teda just selle pildi puhul. Ühes teises raamatus meeldisid talle aga maasikad. Ja kolmandas raamatus mesimumm. Viimase vaatamisel laulsin ma alati ka üht laulu („summ summ, lendab mesimumm…“ – karumõmmi unelaulust). Vahel ta lausa ootas, et ma seda laulaksin, sest pärast mesimummu näitamist hakkas ta tantsuliigutusi tegema (teadis, et selle pildiga käib laul kaasa). Lapsed on väga nutikad! Kommenteerisin alati raamatus olevaid pilte, et tal tekiksid seosed. See toimis, sest peagi oskas ta juba küsimise peale päris hästi näpuga näidata, et mis on mis. Samuti püüdsin kogu aeg temaga rääkida, asju seletada jne. Selline pidev suhtlemine loob ju aluse sõnavara tekkimisele.
Sel kuul hakkas laps ka päris iseseisvalt kõndima. Seni liikus ta küll üsna kiiresti ühest kohast teise, kuid eelistas igaks juhuks käega kuskile toetada. Nüüd aga polnud enam kuskilt kinni hoida tarvis. See juhtus just kui üleöö. Korraga lihtsalt tulid need iseseisvad sammud.
Loe siit ka minu poja sünnilugu ning seda, kuidas möödusid lapse 16.-18. elukuu.
* * *
Jälgi meid Facebook’is, kui soovid olla kursis uute lasteteemaliste postitustega.
Jälgi meie tegemisi Instagram’is, kus jagame rohkem igapäevaelu ja tegevusi lastega ning tutvustame põnevaid lapsesõbralikke kohti, mida külastada.
